Nii on, et ise me endale seda maailma loome. Olgu siis teadvustatult või mitte.


Vaba.. tingimusteta.. ootusteta.. lihtne mahlane olemiserõõm — selline olin ma lapsena enamuse oma ajast. Alati just nendel hetkedel kutsus isa mind Kukitzaks.
Praeguses maailmas olen õppinud ennast eeskujulikult alla suruma, piirama, ootustele vastama jne. Maalimine vabastab mind õpitud ahelaist ja viib seisundisse, mida võin mõnuga nimetada Kukitz.