Maal jutustab lootuse kaotanud loodusest, kes on võtnud urbanistliku vormi.. vaid selleks, et päästa maailm.

Vaba.. tingimusteta.. ootusteta.. lihtne mahlane olemiserõõm – selline olin ma lapsena enamuse oma ajast. Alati just nendel hetkedel kutsus isa mind Kukitzaks. Praeguses maailmas olen õppinud ennast eeskujulikult alla suruma, piirama, ootustele vastama jne. Maalimine vabastab mind õpitud ahelaist ja viib seisundisse, mida võin mõnuga nimetada Kukitz.